====== Kauneid mälestusi Valgeranna suurlaagrist ====== ==== Michelson, Herbert. Eesti radadelt, lk 139-141 ==== Eesti Skautide Maleva II Suurlaager sai teoks 1932. aasta suvel kuurordilinnast Pärnust kuus km lääne poole Valgerannal (Doberan), Pärnu lahe valgeliivasel kaldal. Seal hõisati tõepoolest "tormides" ja rohke päikesesära tõi naeratuse kõigi palgeile. See oli metsaga kaetud rannaala, puhas mereäärne valge liivapind, kus metsaalune oli kõrgem ja kuiv. Sealt avanes kaunis vaade rohelisusse uppuvale Pärnule ja kaugemale 1õuna-idas ülevee sinavale Tahkurannale, president K. Pätsi sünnimaale. Kutsusin skm. Valter Sirgo kaasa ja sõitsime suurlaagri eeltööde asjus varakevadel Pärnu. Raudteejaamas oli vastas muheda naeratusega maleva vanem, sõjaringkonna ülem major J. Pulma, hoides ühes käes paberossikarpi , teises kompvekikotti. Kasutasime viimast, sest suitsumehed meie ei olnud . Nõupidamisi oli mitmeid. Esiteks oli vaja püstitada staabibarakk ja toiduladu. Raha meil siis veel ei olnud. Kuid Pärnu skaudisõpradelt, seltskonnalt ja eriti sõjavaelt, eesotsas kolonel Trossiga, saime palju abi . Skm. Eugen Raunet'i (nüüd lnglismaal) saatsime varasuvel kümnekonna Tartu vanemskaudiga töökomandoks kohale. Raunet tundis plaanitsemist ja ehitustööd, kuid poistega palavuse käes töö edenenud visalt. Katuseid ei saadudki peale, mida asendasid viimaks suured presendid. Paar nädalat hiljem kohtusin õnneks ESM peastaabiülemaga (tol korral haridusminister) Jaan Hünersoniga juhuslikult Tallinnas Pikal tänaval. Need olid rasked majanduskriisi ajad. Mõne minuti kestel pidasime tänaval olulise kiirkoosoleku. Alati elav ja heatujuline suur skaudisõber ,,papi" Hünerson oli raskes meeleolus, sõnakehv, kuid kuulas mu jutu ära. Sain talle anda optimistliku ülevaate meie Pärnus käigust ja eeltööde arengust, rõhutades 1õpuks, et suurlaagri õnnestumine sõltub palju sellest, kuivõrd tema saab kaasa aidata. -Ja seda ta ei unustanud. Temal õnnestus haridusministeeriumi eelarve tulpadest väikestest kärbetest siit ja sealt kokku saada kuussada krooni. Sellest oli suur abi. Muide hoolitses ta hiljem suurlaagris ka skautlike- ja spordivõistluste auhindade eest, kaasa arvatud moodne grammofon paremale malevale ja HM vapiga kullatud taskukell ,,skautliku olümpiaadi" üldvõitjale. Suurlaagrisse kogunesid kõigi meie skaudimalevate esindusrühmad. Samuti saabusid ka Soome, Poola, Läti, Leedu, Rootsi esindusüksused. Ka Ungari ja Prantsusmaa olid esindatud. Mis oli aga ainukordne saavutis, - tolles suurlaagris olid esindatud ka meie õ6imurahvaste - Ungari, Soome, Karjala, lngeri , Liivi ja Lutsi noored. ESM peastaabiülem - haridusminister Jaan Hünerson skaudi mundris põlvpükstes ja ka laagrivanem prof. Karl Saral olid suurlaagri populaarsemad kujud, kes ka karikaturistidele, Tiitusele ja teistele, head ainet pakkusid. Ka peavanem Nikolai Kann oli kohal mitte üksnes laagri avapäeval , vaid külastas ja viibis korduvalt välisüksuste laagrites sõbralikel vestlusil. Momendil, mil riigivanem Jaan Teemant suurlaagri avakõnet pidas , ümbritses avarat lippude väljakut vähemalt kümnekordne tihe inimmüür - umbes 15 000 külastajat, kelle hulgas oli ka palju välismaiseid suvitajaid. Pärast ringkaiku välismaalaste laagrites külastas riigivanem kõik Eesti skaudimalevate esindusüksuste laagreid, kus teda oodati paraadikorras. .. Laskem nendel kõigil päris vabalt olla, ütles ta mulle kui suurlaagrijuhile korduvalt, ei mingit raporteerimist. Ta kohtles noori päris isaliku huvi ja tähelepanelikkusega. Viimaks suurlaagri staabi köögi külastamisel küsib Hünerson, kas oleks ka riigivanemale laagri suppi maitsmiseks. Kuid samal silmapilgul avanevad riigivanema ja kolmekümneviie-pealise saatjaskonna silmad : - rohelisel murul on kaetud õhtuses päikesesaras pikk söögilaud soojade sealihavorstide ja kõigi lisanditega. See meeldiv üllatus majanduspersonaalilt, millest isegi laagrijuht polnud teadlik, tõstis kõigi meeleolu , sest ,.armastus käib kõhu kaudu" ja kõhud olidki tühjad pikast teekonnast. Riigivanema ärasaatmisel tema auto liikus aeglaselt mööda Iiivast rannaäärt pidi ja kogu suurlaagri koosseis, üle 1000 noore saatis teda spaleeridena, kaasa sörkides kuni Valgeranna kohvikuni. Elamusel ja vaimustusel polnud piiri. Suurlõkked pakkusid unustamatuid elamusi , samuti ka spordivõistlused. Eesti skautide õieti viimane ,.olümpiaad" kergejõustikus peeti Pärnu staadionil. Eelviimasel õhtul tuhandepealine suurlaagri rahvaste kolonn oma riigilippudega esindusüksuste eesotsas, skaudid ja juhtkond läbis Pärnu peatänavaid laulude saatel marsitaktis, tuues esile tõelise jamboree meeleolu. Järgnes suur rannapidu tulevärgiga, kroonides kauneid sündmusi. Üks viimaseid üllatusi esijoones just välismaade kontingentide juhtkondadele oli laagrivanema vastuvõtt õhtusöögiga suurlaagri lõpu päevil. Prof. Saral tuntud jahimehena oli kahel varahommikul laagri komandandi , skm. F. Parmaski kaasabil (viimane oli välja uurinud partide asukohad kõrkjates) maha põrutanud oma kümmekond parti. Laagri juhtkonna köögipersonal pani oma koka ja serveerimisoskused mängu. Teostus suurepärane vastuvõtt, õieti küll arasaatmine, pardipraega , millest kõneldi veel kaua takka järele.
