====== Eesti skautluse ajaloo lühiülevaade ====== ===== Kuidas skautlus Eestimaale jõudis ===== [[isikuregister:lillemaa_vaido|Vaido Lillemaa]] Inglismaalt 1907. aastal alguse saanud skautlik liikumine jõudis Eestimaale erinevaid teid mööda 1911. aastal. Tallinna Peetri reaalkooli poisid üritasid Saksa pfadfinderite eeskujul organiseerida skautlikku tegevust, aga selleks ajaks, kui sakslased oma instruktoreid appi pakkusid, oli hoog maha käinud ja rühm laiali. Sama aasta novembris ilmus ,,Peterburi Teataja" kirjanduslikteaduslikus lisas [[isikuregister:ounapuu_anton|Anton Õunapuu]] artikkel ,,Soome boy-scoutide (pardipojad) ühisuste tegevuse lõpetamisest". Ta tutvustas selles skaudiseadusi ja põhimõtteid, kirjutist illustreeris fotoseeria Soome skautide tegevusest. Lõpetuseks tõi ta ära ka põhjendused, miks kindralkuberner pidas skautide tegevust liiga ohtlikuks. Nii nagu Anton Õunapuu Soomes, nii oli ka Hugo Valma tutvunud Saksamaal õppides pfadfinderitega. Tema enda mälestuste järgi olid ,,tolleaegsed saksa skaudid oma organisatsioonilt ja tegevuslaadilt veel väga lähedased inglise omadega". Tema referaat skautlusest ilmus raamatuna aga alles 1919. aastal pealkirjaga ,,Skaut Inglismaal ja mujal". Esimeseks ametlikult registreeritud skaudiüksuseks Eestis oli 1912. aasta suvel tegevust alustanud Pärnu rühm. Esialgne ülevaade skautlusest saadi vene koolikalendrist ,,Tovaristš" ja hiljem juba Baden-Powelli ,,Scouting for Boys" venekeelsest tõlkest ,,Junõi Razvedtšik". 1936. aastal kirjutas E. Bliebernicht järgmist: ,,Pärnu rühma liikmete arv küündis 30-ni, poiste vanus 12-17 aastat. Liikmed olid eranditult kooliõpilased P. P. gümnaasiumist ja Pärnu kaubanduskoolist. Salku oli neli. Hundipoegadega ei tegeletud." Rühma juhtis G.-E. Viks-Sobolevsky, salgajuhid olid E. Tammann, V. Truslit, V. Viks ja Terrepson. Koondusi peeti vähemalt kord nädalas, räägiti vene keeles, kuid omavahel ka eesti ja saksa keeles. Väga suurt rõhku pandi praktilisele tegevusele ja skautlike põhimõtete järgimisele. Laagreid ei korraldatud, küll aga tehti vaiksemaid matku Audrusse, Niidumetsa ja mujale, ööseks tuldi alati koju. Suuremaks ettevõtmiseks oli 1917. aasta suvel Pikavere mõisasse tööleminek, sest segase aja tõttu oli suvine koolivaheaeg märksa pikem ja põllutöölistest oli suur puudus. Sinna sõitis palju skaute. Nad käisid karjas, kündsid põldu, koristasid heina, vedasid sõnnikut ja töötasid mõisa sepikojas. Poistele anti prii korter ja söök ning natuke taskuraha. 15. oktoobril 1917 pommitasid saksa tsepeliinid Pärnut ning gümnaasium evakueeriti. Enne seda olid vene sõdurid rüüstanud skautide kodu ning. laiali pillanud kogu nende varanduse. Sellega oligi lõppenud Pärnu esimese skaudirühma tegevus, see, mis oli vahelduva eduga kestnud viis aastat. Aastail 1916-1917 tekkisid mitmel pool Eestimaal skaudiüksused Vene ,,Junoje Razvedtšiki" eeskujul ja nime all. Kuigi Tallinnas oli osa eesti skaute vene rühmadest lahkunud, ei saanud nende tegevus enne õiget hoogu sisse, kui nende teed ristusid [[isikuregister:ounapuu_anton|Anton Õunapuuga]]. 1916. või 1917. aastal asutas ta skaudirühmad Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumis ja mõni kuu hiljem Tallinna Reaalgümnaasiumis, kus ta töötas võimlemisõpetajana. Olles saanud hariduse Helsingi Ülikooli Võimlemisinstituudis ning tutvunud Soomes skautlusega, oli tema kasvatusmeetod senisest erinev. Kogu tegevus käis eesti keeles ja poistel polnud aega igavust tunda. Tänu temale levis skautlus ka koolijuhtide ja seltskonnategelaste seas. 1918. aastal alanud Saksa okupatsioon tõi kaasa skautluse keelustamise, aga salaja tegevus jätkus ja skaudid hoidsid omavahel tihedat sidet. Ning sageli muutus skautlik tegevus väga tähtsaks. Kui algas Vabadussõda, astusid paljud skaudid vabatahtlikena võitlejate ridadesse. [[isikuregister:ounapuu_anton|Anton Õunapuu]] oli üks Kalevlaste Maleva juhtidest, tema langemine 2. aprillil 1919 oli valus kaotus. Tema viimsele teekonnale saatmine oli skautide esimene avalik esinemine. Juhi surm pani skaudid küsimuse ette, mismoodi edasi tegutseda. Reaalkooli skaudirühma juht [[isikuregister:Tols_A|A. Tols]] kutsus kokku rühmade nõupidamise, kus moodustati Eesti Skautide Peastaap. Vabadusõda tegi selle koosseisu mitmeid muudatusi.
