skaudid:organisatsioon:ajalugu
====== Erinevused ====== Siin näed erinevusi valitud versiooni ja hetkel kehtiva lehekülje vahel.
|
skaudid:organisatsioon:ajalugu [2014/09/16 23:03] tiia |
skaudid:organisatsioon:ajalugu [2014/09/16 23:04] (Hetkel kehtiv) tiia [Kuidas skautlus Eestimaale jõudis] |
||
|---|---|---|---|
| Rida 23: | Rida 23: | ||
| Aastail 1916-1917 tekkisid mitmel pool Eestimaal skaudiüksused Vene ,,Junoje Razvedtšiki" eeskujul ja nime all. Kuigi Tallinnas oli osa eesti skaute vene rühmadest lahkunud, ei saanud nende tegevus enne õiget hoogu sisse, kui nende teed ristusid [[isikuregister:ounapuu_anton|Anton Õunapuuga]]. | Aastail 1916-1917 tekkisid mitmel pool Eestimaal skaudiüksused Vene ,,Junoje Razvedtšiki" eeskujul ja nime all. Kuigi Tallinnas oli osa eesti skaute vene rühmadest lahkunud, ei saanud nende tegevus enne õiget hoogu sisse, kui nende teed ristusid [[isikuregister:ounapuu_anton|Anton Õunapuuga]]. | ||
| - | 1916. või 1917. aastal asutas ta skaudirühmad Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumis ja mõni kuu hiljem Tallinna Reaalgümnaasiumis, kus ta töötas võimlemisõpetajana. Olles saanud hariduse Helsingi Ülikooli Võimlemisinstituudis ning tutvunud Soomes skautlusega, oli tema kasvatusmeetod senisest erinev. Kogu tegevus käis eesti keeles ja poistel polnud aega igavust tunda. Tänu temale levis skautlus ka koolijuhtide ja seltskonnategelaste seas. 1918. aastal alanud Saksa okupatsioon tõi kaasa skautluse keelustamise, aga salaja tegevus jätkus ja skaudid hoidsid omavahel tihedat sidet. Ning sageli muutus skautlik tegevus väga tähtsaks. Kui algas Vabadussõda, astusid paljud skaudid vabatahtlikena võitlejate ridadesse. Anton Õunapuu oli üks Kalevlaste Maleva juhtidest, tema langemine 2. aprillil 1919 oli valus kaotus. Tema viimsele teekonnale saatmine oli skautide esimene avalik esinemine. | + | 1916. või 1917. aastal asutas ta skaudirühmad Tallinna Poeglaste Kommertsgümnaasiumis ja mõni kuu hiljem Tallinna Reaalgümnaasiumis, kus ta töötas võimlemisõpetajana. Olles saanud hariduse Helsingi Ülikooli Võimlemisinstituudis ning tutvunud Soomes skautlusega, oli tema kasvatusmeetod senisest erinev. Kogu tegevus käis eesti keeles ja poistel polnud aega igavust tunda. Tänu temale levis skautlus ka koolijuhtide ja seltskonnategelaste seas. 1918. aastal alanud Saksa okupatsioon tõi kaasa skautluse keelustamise, aga salaja tegevus jätkus ja skaudid hoidsid omavahel tihedat sidet. Ning sageli muutus skautlik tegevus väga tähtsaks. Kui algas Vabadussõda, astusid paljud skaudid vabatahtlikena võitlejate ridadesse. [[isikuregister:ounapuu_anton|Anton Õunapuu]] oli üks Kalevlaste Maleva juhtidest, tema langemine 2. aprillil 1919 oli valus kaotus. Tema viimsele teekonnale saatmine oli skautide esimene avalik esinemine. |
| Juhi surm pani skaudid küsimuse ette, mismoodi edasi tegutseda. Reaalkooli skaudirühma juht [[isikuregister:Tols_A|A. Tols]] kutsus kokku rühmade nõupidamise, kus moodustati Eesti Skautide Peastaap. Vabadusõda tegi selle koosseisu mitmeid muudatusi. | Juhi surm pani skaudid küsimuse ette, mismoodi edasi tegutseda. Reaalkooli skaudirühma juht [[isikuregister:Tols_A|A. Tols]] kutsus kokku rühmade nõupidamise, kus moodustati Eesti Skautide Peastaap. Vabadusõda tegi selle koosseisu mitmeid muudatusi. | ||
skaudid/organisatsioon/ajalugu.1410897787.txt.gz · Viimati muutnud: 2014/09/16 23:03 persoon tiia
